Rahutu Noorus
Noored Euroopas 1945. aastast tänapäevani
Viimase 70 aastaga on Euroopa noored muutunud. Nad ei ole enam kõrvaltvaatajad, neist on saanud ajaloo tegijad. See on näitus neljast aktiivsete noorte põlvkonnast neljal Euroopa jaoks olulisel kümnendil: 1940. aastate teisel poolel, 1960., 1980. ja 2000. aastatel. Vaatluse all on noorte kogemused koolis ja tööl, isiksuse kujunemine, armastuse otsingud jm.
Kõiki neid kogemusi on vorminud oma aja poliitika, ühiskond, kultuur ja majandus. Noorus jõukas ja vabas ühiskonnas on hoopis teistsugune kui vaesuses või poliitilise rõhumise all mööduv noorus.
Kogu Euroopas on noored püüdnud vanemate väärtustest distantseeruda, nad on ennast ikka pidanud selgelt eristuvaks „oma põlvkonnaks“. Noored on loonud oma kultuuri, millel on oma väärtused – väärtused, mille eest nad on olnud valmis võitlema ja isegi surema.
See näitus on noortest, aga mitte ainult noortele. Me kõik oleme kunagi noored olnud. Noorus on küll kaduv, kuid ei unune.
Videogalerii 1 – eksponaatide lood
Teki kinkis Euroopa Ajaloo Majale AIDSi memoriaalteki projekti Hollandi esindus.
Pilt ütleb alati rohkem kui tuhat sõna. Hollandi sõdur Flip Peeters talletas oma kogemused Indoneesia iseseisvussõjast (1948–1950) illustreeritud kirjades ja päevikus, mida sai näha ajutisel näitusel „Rahutu noorus“.
Juan Busquets ühines Franco-vastase geriljavõitlusega 21-aastasena. Selles intervjuus räägib ta muuseumile laenuks antud mängutoosist.
Lugu sellest, kuidas valmis näitus „Rahutu noorus“, mis räägib Euroopa ajaloo jaoks olulistel kümnenditel – 1940. aastate lõpus, 1960. aastatel, 1980. aastatel ja 2000. aastatel – sirgunud noortest.
Videogalerii 2 – eksponaatide lood
Intervjuu kollektsionääri ja teadlase Terje Toomistuga
Noored eurooplased kinkisid muuseumile mitmesuguseid protestivahendeid kliimamuutuste vastastelt meeleavaldustelt. Nende seas on näiteks Greta Thunbergi kõne, protestiloosungid ja plastist nn supiürp. Neid eksponeeriti eraldi ruumis ajutise näituse „Rahutu noorus“ lisana.
Olivia Heussleri fotod kajastavad Zürichi noorte 1980. aastate meeleavaldusi. Pilte sai näha ajutise näituse „Rahutu noorus“ osas „Meeleheite ja lootuse vahel“.
Viimase 70 aastaga on Euroopa noored palju muutunud. Nad ei ole enam kõrvaltvaatajad, vaid teevad ise ajalugu. Selles reklaamvideos antakse ülevaade kõigist neljast näituseosast.
Euroopa vaikne põlvkond?
Teine maailmasõda jättis toonaste noorte ja nende perede ellu sügava jälje. Kõik kaotasid lähedasi, elutee viis kallitest inimestest lahku ning igapäevaeluks vajalik infrastruktuur oli varemeis. Kõike nappis ja noored pidid ilma hädavajalikuta hakkama saama, kuid elu läks edasi. Normaalsust ja stabiilsust püüti iga hinna eest säilitada, selleks tehti pulmakleite kas või langevarjudest ja pulmatorte papist.
Paraku ei tähendanud sõja lõpp kõikide jaoks vägivalla lõppemist ja rahu. Mõnel pool kestsid sõjad edasi ja rahutused võisid jätkuda ka opositsiooniliikumiste tõttu. Pikisilmi oodatud vabaduse nautimise asemel pidid noored vägivalda ja ränki karistusi edasi taluma. Värskelt Ida-Euroopas kehtestatud kommunistliku režiimi tõttu osalesid paljud noored seal vastupanuliikumistes, liitudes mõne rahumeelse või relvastatud rühmitusega.
Kokk oli endale sae seljale sidunud, kui algas ootamatu haarang. Teda tulistati, kuid kuul tabas saagi ja põrkas sellelt kõrvale, nii et mees ise viga ei saanud. 1949. aastal saadeti Kokk aga Siberisse, kus ta suri.
Vahetult pärast sõda ei olnud Euroopas veel noorte subkultuure välja kujunenud. Ameerika eeskujul said need aga üsna pea tuule tiibadesse ja mõjutasid paljusid noori, kes tahtsid rõhutada oma individuaalsust ja vastanduda ühiskonnanormidele. Peaaegu igas riigis tekkis mõni selline rühmitus või nähtus: Suurbritannias Teddy Boys ja Rockers, Prantsusmaal Blousons noirs, Itaalias Teppisti, Hollandis Nozem, Saksamaal Halbstarken, Poolas Bikinarze, Ungaris Jampecok, Rumeenias Malagambisti, Tšehhoslovakkias Potápka ja Pásek ning Nõukogude Liidus Стиляги (Stiljagi).
Nii ida- kui ka lääneriikide võimustruktuurid olid selliste liikumiste kasvu pärast mures. Valitsused ja politsei kohtlesid nende esindajaid üha rohkem nagu huligaane ja kurjategijaid ning kiusasid neid nende välimuse tõttu taga.
Euroopa noored ja noorteliikumised soovisid rahu. See oli aga saavutatav ainult piiriülese tegutsemisega. Toonast noorust iseloomustas ilu, tugevus ning rahvusvaheline, rahusümbolite all toimuv ühine võitlus vabaduse eest. Sõjajärgse leppimise soodustamiseks toimus kõikjal Euroopas rahvusvahelisi noortelaagreid ja -kohtumisi.
Külm sõda muutis aga olukorda, sest Ida-Euroopa oli seal kehtestatud Nõukogude võimu tõttu isoleeritud ja laialdane rahvusvaheline kontakt puudus. Noorus ja noored kujunesid ida ja lääne vahelise propagandasõja üheks olulisemaks relvaks.
Revolutsionääride põlvkond
1960. aastate muusika ja mood
1960. aastate ühiskondlikud muutused kajastusid ka moes
Vene roller Vjatka VP150
John Lennoni (1940–1980) pruun seemisnahast jakk, mida ta kandis albumi „With the Beatles“ salvestamise ajal 1963. aastal
Meeleheite ja lootuse vahel
Kuna noorte tööpuudus oli kõrge, jäid paljud kauemaks õppima ning lükkasid ellu astumist edasi. Rahulolematus kasvas ka Ida-Euroopas, sest kiratseva kommunismi tingimustes oli sealsetel noortel vähe võimalusi elujärge parandada. Ka toonaste noorte muusika kajastas tulevikuväljavaadete puudumist. Majanduse, kultuuri ja poliitika stagneerumise tõttu kerkisid aga esile üha uued stiilid ja subkultuurid. Näiteks punkarid vastandusid kõikjal Euroopas šokeerivalt ja solvavalt kaasaegsele ühiskonnale ja eluviisile.
1980. ja 1981. aastal puhkes suur tänavarahutuste, istumisstreikide ja vägivaldsete kokkupõrgete laine. Valitsev süsteem ei rahuldanud noori, kuid sellele ei suudetud ka alternatiivi leida.
Tööpuudus ning rassi- ja usuküsimuste pinnalt tekkinud pinged viisid veriste kokkupõrgeteni, milles osalesid tihti ka noored.
Ida-Euroopa noored võitlesid seevastu peamiselt rahu, vabaduse ja inimõiguste eest. See oli reformide elluviimisel ja autonoomia saavutamisel määrava tähtsusega.
1980. aastate alguseks oli ühiskond tänu seksuaalrevolutsioonile taas muutumas. Rasestumisvastased vahendid muutusid üha kättesaadavamaks ning naised said oma keha puudutavates küsimustes suurema sõnaõiguse. Noored eurooplased alustasid seksuaalelu varem ja juba enne abiellumist. Suhtumine juhuseksi muutus nii noormeeste kui ka tütarlaste seas vabamaks, homoseksuaalsus muutus nähtavamaks ning seksuaalsuhteid peeti lihtsateks, mittekomplitseerituteks. Sellist suhtumist ja kombeid muutis radikaalselt alles AIDSi levik.
1980. aastate majandusbuumist lõikasid kasu linnades elavad noored pintsaklipslased ehk yuppie’d. See kajastus kogu nende eluviisis. Üha kasvavast rahvusvahelistumisest ja noorte visuaalilembusest andsid tunnistust ka visuaalsetest efektidest tulvil ja kommertslikud muusikavideod. 1990. aastate alguseks oli inimeste elujärg paranenud, poliitilised lõhed kadumas ning järjest rohkem sõideti mujale õppima või tööle. Toonased Euroopa noored olid kosmopoliitsed ja avatud.
Mina-põlvkond?
2000. aastad, näituseosa #Protest
Telefonilaadija Biootech