VAREMEIS EUROOPA
Esimese maailmasõja tulemusena lagunesid vanad impeeriumid ja tekkisid uued riigid. Patsifism ja Euroopa ühendamise idee võitsid üha rohkem poolehoidu.
Teist maailmasõda kirjeldatakse tihti kui „totaalset sõda“, kus polnud enam vahet sõduritel ega tsiviilisikutel. Massiliste hukkamiste, küüditamiste, näljasurma, sunnitöö, koonduslaagrite ja pommitamise ohvriks langes miljoneid inimesi.
ESIMENE MAAILMASÕDA
Esimene maailmasõda – esimene tööstuslik massisõda põhjustas enneolematu hävingu nii sõjaväljal kui ka ühiskonnas laiemalt. Neli sõja-aastat raputasid Euroopat põhjalikult ning kiskusid ta enneolematusse ülemaailmsesse konflikti.
Selle katastroofiga algas kõige vägivaldsem sajand Euroopa ajaloos ja selle traumaatiline mõju jättis sügava jälje ühismällu.
1915. aastal kasutasid Saksa väed Belgias Ypres'is esimest korda edukalt mürkgaasi. Idee kasutada relvana gaasi tekkis vajadusest saavutada läbimurre ummikusse jooksnud kaevikusõjas. Kasutati kloori, broomi ja sinepigaasi. Kuigi keemiarelva otseste ohvrite arv jäi väikeseks, oli selle psühholoogiline mõju tugev. Gaasimask näitab suurepäraselt inimese ebainimlikustamist selles sõjas.
28. juunil 1914 tappis Bosnia serblane Gavrilo Princip, kes ihkas Austriast sõltumatut Jugoslaavia riiki, Austria-Ungari impeeriumi troonipärija ertshertsog Franz Ferdinandi ja tema naise. See sündmus lõi segi jõudude hapra tasakaalu ning paiskas kogu maailmajao sõjakeerisesse.
Esimeses maailmasõjas hukkus hinnanguliselt 10 miljonit sõdurit, kellest paljude surnukehad jäid tuvastamata. Seetõttu sündis mitmel pool Euroopas mõiste „tundmatu sõdur“ ning hauakohtadele või mujale püstitatud mälestusmärgid andsid inimestele võimaluse mälestada ka nimetuks jäänud langenuid. Mõttetuna näivad tapatalgud põhjustasid pärast sõda usalduse langemise valitsevate klasside vastu. Sõda moonutas Euroopa maastikke ja jättis püsivaid jälgi. Lahingutandrid, arheoloogilised leiud ja hauad on praegugi selle tunnistajaks.
TOTALITARISMI JA DEMOKRAATIA VASTASSEIS
Esimese maailmasõja tulemusena lagunesid vanad impeeriumid ja tekkisid uued riigid. Patsifism ja Euroopa ühendamise idee võitsid üha rohkem poolehoidu.
Euroopas oli valdav parlamentaarne demokraatia, samal ajal sai aga Nõukogude Liidust esimene kommunistlik diktatuuririik. Kuid 1939. aastaks oli suurem osa demokraatlikest riikidest läbi kukkunud ja enamik eurooplastest elas autoritaarse või totalitaarse riigikorra tingimustes, kus avalik ja isiklik elu oli range kontrolli all ja isikuvabadused piiratud.
Natsid tulid võimule 1933. aastal ja kehtestasid totalitaarse režiimi, mis käsitas aarjalastest sakslasi bioloogiliselt kõrgema härrasrassina, kes on määratud Euroopat valitsema. Juute süüdistati Saksamaa probleemides ja maailmas võimu haaramise vandenõu sepitsemises.
Jossif Stalini isikukultus algas peagi pärast seda, kui ta oli 1920. aastate lõpul saanud Nõukogude Liidus võimutäiuse, ning jõudis haripunkti pärast Nõukogude Liidu võitu Teises maailmasõjas.
Riikide põhiseadustega anti kõikjal Euroopas meestele ja paljudes riikides ka naistele valimisõigus. Riigi võimu piirati ja sellega toimus demokraatia tegelik läbimurre.
7. septembril 1929 Rahvasteliidu Assambleel esinedes kutsus Prantsusmaa minister Aristide Briand Euroopa riike üles üksmeelselt sõda hukka mõistma ja desarmeerimispoliitikat heaks kiitma. Sellega tegi üks Euroopa riik esmakordselt ettepaneku, et Euroopa riigid tegutseksid ühiselt.
26. aprillil 1937 pommitasid Saksamaa ja Itaalia sõjalennukid Baskimaa linna Guernicat. See oli Hispaania kodusõja üks kohutavamaid sündmusi.
Natsirežiim represseeris jõhkralt oma vaenlasi. Need, kelles nähti julgeolekuriski, kuna nad kuulusid poliitilisse opositsiooni, ilmutasid kodanikuallumatust või osutasid otsest vastupanu, saadeti koonduslaagritesse.
TEINE MAAILMASÕDA
Teist maailmasõda kirjeldatakse tihti kui „totaalset sõda“, kus polnud enam vahet sõduritel ega tsiviilisikutel. Massiliste hukkamiste, küüditamiste, näljasurma, sunnitöö, koonduslaagrite ja pommitamise ohvriks langes miljoneid inimesi.
Natside võimu all mõrvati süstemaatilise etnilise ja sotsiaalse puhastuse käigus miljoneid inimesi. Euroopa juutide genotsiid on oma ulatuselt ja süsteemsuselt pretsedenditu kuritegu maailma ajaloos. Natsionaalsotsialismi ja stalinismi kokkupõrkes said eriti rängalt kannatada Kesk- ja Ida-Euroopa rahvad.
Saksamaa auahned territoriaalse laienemise ja Euroopa valitsemise plaanid paiskasid Euroopa 1. septembril 1939 sõtta. Nädal varem olid Hitler ja Stalin sõlminud mittekallaletungilepingu, mis sisaldas salaprotokolli Kesk- ja Ida-Euroopa jagamise kohta Natsi-Saksamaa ja Nõukogude Liidu huvisfäärideks.
Okupeeritud aladel suurenes vastupanuliikumine, sest inimesed olid natside hirmuvalitsemisest ja jõhkrusest vihale aetud. Vastuhakk võttis eri kohtades erinevaid vorme, ulatudes laialdasest sõjalisest võitlusest Kreekas, Poolas, Jugoslaavias ja Nõukogude Liidus kodanike vastupanuliikumiseni mujal maades.
Peaaegu kõigis okupeeritud maades pidid juudid kandma riietel kollast Taaveti tähte, mis oli häbistav ja alandav eraldusmärk. Juutide sunniviisiline getodesse koondamine oli oluline ettevalmistav samm shoah' korraldamiseks.
SUUR HÄVING
Teises maailmasõjas hukkus hinnangute kohaselt 60 miljonit inimest. Ligi kaks kolmandikku neist olid tsiviilisikud. Arvud ei näita aga sõjaga seotud isiklike tragöödiate täit ulatust ega sõjasündmuste katastroofilist mõju paljudele inimrühmadele. Siin välja pandud esemed jutustavad inimsaatustest nende sündmuste taustal ja kutsuvad meid kõiki mõtlema selle üle, kuidas inimene sedavõrd ränkade traumade ja kaotustega toime tuleb.
Blokaadides suri sadu tuhandeid tsiviilisikuid nälga ja näljaga kaasnevatesse haigustesse.
Stalini võimu all olevas Nõukogude Liidus sunniti sõja ajal miljoneid inimesi riigisiseselt ümber asuma. Selle kirja on kasetohule kirjutanud küüditatud advokaat, kes oli Gulagi sunnitöölaagris haigestunud. Ta väljendab lootust, et saab oma perekonna juurde naasta. Tema lootus ei täitunud.
Sõjavangi ellujäämisvõimalused sõltusid sellest, millise sõdiva osapoole kätte ja millisel ajahetkel ta oli vangi langenud. Ameerika Punane Rist pani kokku ja toimetas kohale üle 27 miljoni paki. See aitas suurendada tõenäosust, et sõjavangid elavana koju tagasi jõuavad.