Back to top

MÜÜRID LANGEVAD

Ülemaailmne majanduskriis ja energiahindade tõus tegid sõjajärgse Euroopa majandusbuumile 1970. aastatel järsu lõpu. Uued ühiskondlikud liikumised esitasid väljakutse poliitilisele korrale.

Keset majanduslikke ja sotsiaalseid segadusi jätkas Euroopa Ühendus ühisturu ülesehitamist. Ühenduse liikmeteks said Kreeka, Portugal ja Hispaania, kes olid endalt heitnud diktatuuriikke.

Kommunistlikke riike räsinud struktuuriprobleemid põhjustasid lõpuks kommunistliku süsteemi kokkuvarisemise valdavalt rahumeelsete revolutsioonide käigus 1989. aastal – täpselt 200 aastat pärast Prantsuse revolutsiooni.

Külma sõja lõppemine andis Euroopale võimaluse riikidevahelist koostööd järk-järgult tihendada. Endised kommunistlikud riigid alustasid ettevalmistusi Euroopa Liiduga ühinemiseks ning kokkuvõttes liikmesriikide arv kahekordistus. Riikideülese otsustusprotsessi tõhususe nimel nõustusid liikmesriigid loobuma üha enamatest pädevustest liidu kasuks.

2008. aasta finants- ja eurokriis näitas Euroopa Liidule, kui tihedalt on liikmesriigid omavahel seotud, kuid ilmnesid ka liidu puudused, mis panid Euroopa solidaarsuse proovile.

Sissepääs viiendasse korrusse - purunevad kindlad

BUUMI LÕPP

1973. aastal kerkisid nafta hinnad plahvatuslikult – 70% – kui Naftat Eksportivate Riikide Organisatsiooni (OPEC) kuuluvate araabia tootjariikide kartell oma hindu neljakordistas. Vallandunud doominoefekti tulemuseks oli üleilmne energiakriis ja majanduslangus, mis tegi lõpu Euroopa majandusbuumile.

Lääneeurooplaste usk piiramatusse majanduskasvu purunes ning langus tabas selliseid traditsioonilisi tööstusharusid nagu terase- ja mäetööstus, samal ajal aga kerkisid esile uued tehnoloogia- ja majandussektorid. Lääneriigid pidid nüüd toime tulema karmi tegelikkusega, mis tähendas vähest kasvu, inflatsiooni ja massilist tööpuudust.

LÄÄNE-EUROOPA DEMOKRATISEERIMINE

Innustatuna 1960. aastate lõpus toimunud üliõpilasrahutustest, tahtis uus põlvkond muutusi ja oli valmis nende eest võitlema. Tüdinud aastakümneid püsinud vanadest arusaamadest ja tavadest, nõuti nüüd rohkem isikuõigusi ja poliitikas osalemise võimalusi.

Aastatel 1974–1975 varisesid kokku Kreeka, Hispaania ja Portugali diktatuurirežiimid. Kuigi igas riigis oli sündmuste kulg erinev, tuli kõigis kolmes üleminekul demokraatiale jagu saada poliitilisest ebastabiilsusest, majanduskriisist ja keerulisest ajaloolisest pärandist. Lõpuks said need riigid Euroopa Ühenduse liikmeks.

KOMMUNISM SURVE ALL

1970. ja 1980. aastatel ilmnes üha selgemini vastuolu kommunistliku propaganda ja inimeste argielu tegelikkuse vahel. Varasem kiire majanduskasv oli asendunud stagnatsiooniga ja riigid olid suurtes võlgades.

1980. aastate lõpupoole tekitasid toiduainete nappus, pidev jälgimine, tsensuur, väljapoole kommunistlikku blokki reisimise piirangud ja otsesed väljasõidukeelud kommunistlike riikide kodanikes frustratsiooni ja pingeid, mis mõnel juhul muutusid lausa talumatuks. Sellisel frustratsioonil oli oma osa selles, et kommunism 1989. aastal lõpuks lagunema hakkas.

EUROOPA INTEGRATSIOONI TÄHISED 2

Lääne- ja idabloki suhted soojenesid. 1975. aastal Soome pealinnas Helsingis toimunud Euroopa Julgeoleku- ja Koostöökonverentsil osales 35 riiki, nende hulgas Ameerika Ühendriigid ja Nõukogude Liit.

Helsingi lõppaktile alla kirjutanud riigid kohustusid järgima inimõigusi ja kinnitasid koostöövalmidust, tunnustades teiste riikide siseasjadesse mittesekkumise põhimõtet. Euroopa Ühenduse algatusel võeti lõppakti inimõiguste tagamise nõue, mida teisitimõtlejad hakkasid kasutama võitlusvahendina kommunistliku võimu vastu.

Mida tähendab ühtne turg? See tähendab, et luuakse ühtne majanduspiirkond, kus inimesed, raha, kaubad ja teenused võivad vabalt liikuda. Euroopa ühtne turg oli algusest peale Euroopa Ühenduse üks peamisi eesmärke.

EUROOPA KAART MUUTUB

Pärast 1989. aastat muutus Euroopa kaart taas kord, kuna tekkisid uued riigid ja vanad piirid asendusid uutega.

1990. aastal toimus rahvusvahelise järelevalve all Saksamaa rahumeelne taasühinemine. Sama ei saa kahjuks öelda endise Jugoslaavia kohta, kus rahvuslikud, usulised ja kultuurierinevused viisid julmade kodusõdade ja etniliste puhastusteni.

EUROOPA INTEGRATSIOONI TÄHISED 3

Meeldib see eurooplastele või mitte, nende eluviisid muutuvad üha sarnasemaks, isegi kui nende mitmekesised kultuurilise identiteedi vormid on jätkuvalt elujõulised. Avatud piirid, suurem liikuvus, paremad ühendused, ühised seadused ja ühisraha – need kõik avaldavad oma mõju. Seda võib nimetada euroopastumiseks.

Euroopa Liit on praegu poliitiliselt rohkem ühendatud kui kunagi varem, kuid sisemiselt endiselt väga mitmepalgeline. Mida toob tulevik? Kas Euroopa integratsioon jätkub? Või toimub jälle killustumine? Kas Euroopa algsed veendumused – usk rahusse ja nelja vabadusse – peavad ajaproovile vastu?

EUROOPA MÄLU – ÜHENDAV JA LAHUTAV

Pärast kommunismi kokkuvarisemist on viimase 25 aasta jooksul Euroopas toimunud palju muutusi. Varem suletud arhiivid ja dokumendid on nüüd avatud ning inimeste tõrjutud mälestused ja kogemused on avalikustatud. Selle tulemusel on ajaloo tõlgendamises toimunud põhjalik murrang.

Mälestusmärgid ja mälestuspaigad, tänavanimed, muuseumid ja isegi kooliõpikud on põhjustanud vaidlusi, kui jutt käib mäletamisest või unustamisest. Küsimus sellest, mida endast kujutab eurooplaste ühine mälu, on muutunud veelgi olulisemaks.