Meie püsinäitusega tutvudes hakkab kohe silma, et selles ei püüta jutustada iga Euroopa riigi lugu eraldi. Selle asemel tahame uurida, kuidas on ajalugu kujundanud eurooplaste ühismälu ning kuidas see mõjutab meie elu nii täna kui ka tulevikus. Nii nagu meie oma elus – on asju, mida soovime mäletada, ning on asju, mida tahaksime unustada. Ning loomulikult saab ühte ja sama sündmust tõlgendada mitmest erinevast vaatepunktist.
Meie veebisaidil on näha väike valik püsinäitusest.
Kas Euroopal on ühine minevik? Mis on see, mis Euroopat ühendab? Ajaloorännak algab!
Demokraatia ja rahvusriikliku suveräänsuse nõudmine ning industrialiseerimise ja imperialismi võidukäik panid Euroopa liikuma täiesti uues suunas. Euroopa ülemvõim maailmas jõudis haripunkti. 19. sajandi Euroopas toimunud muutused õhutasid aga sotsiaalseid pingeid, mille tugevat mõju on tunda tänapäevalgi.
20. sajandi esimese poole suurtes sõdades ja totalitaarsete režiimide terroris vallandusid kohutav julmus ja inimvihkamine.
Pärast laastavat sõda teisenes Euroopa poliitiline kaart. Euroopa jagati raudse eesriidega kaheks. Samal ajal hakati teoks tegema Euroopa integratsiooni ideed. Kas seda ettevõtmist aga saadab ka edu?
Sõjajärgsete aastate hoogsa tõusuga võrreldes oli majanduskasv takerdunud. Kommunistlikke režiime nõrgestasid suured süsteemsed probleemid ja sotsiaal-majandusliku legitiimsuse puudumine. Globaliseerumine ja külma sõja lõpp kiirendasid Euroopa integratsiooni.
Millised ühised veendumused seovad meid omavahel, olenemata meie poliitilistest, usulistest, kultuurilistest ja sotsiaalsetest erinevustest? Kuidas kirjeldatakse meie aega tulevastes ajalooõpikutes?
