Esimeses maailmasõjas hukkus hinnanguliselt 10 miljonit sõdurit, kellest paljude surnukehad jäid tuvastamata. Seetõttu sündis mitmel pool Euroopas mõiste „tundmatu sõdur“ ning hauakohtadele või mujale püstitatud mälestusmärgid andsid inimestele võimaluse mälestada ka nimetuks jäänud langenuid. Mõttetuna näivad tapatalgud põhjustasid pärast sõda usalduse langemise valitsevate klasside vastu. Sõda moonutas Euroopa maastikke ja jättis püsivaid jälgi. Lahingutandrid, arheoloogilised leiud ja hauad on praegugi selle tunnistajaks.