„Kui seinad kõnelevad!“

Sissejuhatav osa räägib plakatite rollist Euroopa avalikus elus ning juhib tähelepanu sellele, et Euroopat saab nii geograafilise piirkonna kui ka mõistena käsitleda mitmest vaatenurgast.

„Vastasseis ja ühtsus“ otsib plakatitelt I maailmasõjast saadik Euroopa ajalugu mõjutanud ideoloogiliste kokkupõrgete ja võimuvõitluse jälgi ja tunnusmärke. Alapealkiri viitab Euroopa 20. sajandit iseloomustanud ideoloogiliste ja relvastatud konfliktide tõttu tekkinud lõhedele ja pingetele, millega samaaegselt kogusid jõudu ka koostöötahe ning ühise ja rahumeelse tuleviku igatsus.

„Eraldusjooned ja kokkupuutepunktid“ räägib piiridest ja nende vastandlikkusest – need võivad olla füüsilised ja kontseptuaalsed, väljamõeldud ja tegelikud. Euroopaga seostatakse tihti rände ja inimõiguste ning riikide suveräänsuse ja protektsionismi temaatikat. ELi peetakse ju inimõiguste kantsiks, aga ka karmilt valvatud kindluseks. Kultuuriüritused, sport, festivalid ja laadad püüavad jätta muljet ideaalsest ühiskonnast ning aitavad seejuures määratleda eurooplaseks olemise sotsiaalseid, kultuurilisi, majanduslikke ja inimlikke tahke.

„Aktivism ja meeleavaldused“ keskendub meelsust väljendavatele plakatitele, mis kajastavad poliitilisi nõudmisi ja võitlust inimõiguste eest. Teise maailmasõja järgses Euroopas olid läbisegi ja kõrvuti ning samas omavahel üha suuremas vastasseisus mitmesugused poliitilised nõudmised, huvide konfliktid ja arusaamad õiglusest, mis näitab uueaegse ühiskonna pluralismi ja polariseerumist.

Näituse viimane osa kannab alapealkirja „Mis saab pärast plakateid?“ ja mõtiskleb nende rolli üle nüüd ja tulevikus. 21. sajandil liigume me kiiresti kõige digiteerimise suunas, kuid plakateid kasutatakse meie käitumise ja hoiakute mõjutamiseks siiani. See näituseosa sisaldab ka puhast kunsti, sest kunst ärgitab meid mõtlema nii oma eksistentsi kui ka keskkonna üle.

„Europa Regina“
(Kuninganna Euroopa)

Johannes Putsch (1516–1542)

Tirool, Püha Rooma Keisririik, 1534

Museum Retz, Austria

„Europa!“
(Euroopa!)

Carmen Moreno (sünd. 1964)

Euroopa Parlamendi valimiste plakat

Hispaania/Madalmaad, 1999

„Istanbul bye bye!“
(Head aega, Istanbul)

Uwe Loesch (sünd. 1943)

Saksamaa, 2006

„Britons [Lord Kitchener] wants You. Join Your Country’s Army!“

(Britid, lord Kitchener kutsub teid. Tulge oma riigi sõjaväkke!)

Alfred Leete (1882–1933)

Ühendkuningriik, 1914

Koopia

Imperial War Museum, London, Ühendkuningriik

„Dan Mladosti“

 (Noorte päev)

Novi kolektivizem (NK)

Sloveenia Sotsialistlik Vabariik, Jugoslaavia, 1987

„Einheit Europas so oder so“

(Euroopa ühtsus nii või naa)

Antikommunistlik euroopameelne plakat

Signeeritud M.G.

Lääne-Saksamaa, umbes 1950

„Europe – All Our Colours to the Mast“

(Euroopa – kõik lipud masti!)

Reyn Dirksen (1924–1999)

Konkursi esimene auhind

Madalmaad, 1950

„Rakennetaan Eurooppaa ydhessä“

(Ehitame Euroopat üheskoos)

Autor: FreeForm

Euroopa Liidu toimimise lepingu 40. aastapäeva plakat

Belgia, 1997

„Frontières = Répression“

(Piirid = Repressioon)

Atelier populaire

Pariis, Prantsusmaa, mai 1968

„Trans Europ Express verbindet 70 Städte Europas“

(Trans Europ Express ühendab 70 Euroopa linna)

Jan Rodrigo (1921–2013)

Madalmaad, 1957

„Le-és felszállásnál legyünk körültekintőek“

(Ettevaatust rongile minnes ja rongilt maha astudes)

Ungari, 1964

„Europe. Fly Irish Air Lines“

(Euroopa. Lenda Irish Air Lines’iga)

Piet Sluis (1929–2008)

Iirimaa, umbes 1955

„Olympic Games, Berlin 1936“

(Olümpiamängud, Berliin 1936)

Franz Theodor Würbel (1858–1943)

Saksamaa, 1936

„Madonna and Christ with rainbow halos“

(Madonna lapsega ja vikerkaarevärvilised halod)

Elżbieta Podleśna (sünd. 1968)

Poola, 2019

„Je suis Charlie“

(Mina olen Charlie)

Joachim Roncin (sünd. 1976)

Prantsusmaa, 2015

„Voice of democracy in danger!“

(Ohtu sattunud demokraatia hääl!)

Doğan Arslan

Türgi/Slovakkia, 2018

„Cardiogram [Seismograph]“

(Kardiogramm [Seismograaf])

Czeslaw Bielecki (sünd. 1948)

Poola, 1980

Europejskie Centrum Solidarności, Gdańsk, Poola

„Frieden ist möglich!“

(Rahu on võimalik!)

Wolfgang Janisch

Ida-Saksamaa, 1988

Stiftung Haus der Geschichte, Zeitgeschichtliches Forum Leipzig, Saksamaa

Intervjuu Rab Harlingiga fotosarja „Abandon your Dreams“ teemal. Filminud filmistuudio Shosho Euroopa Ajaloo Maja ajutise näituse „Kui seinad kõnelevad! Plakatid – reklaam, propaganda ja protest“ jaoks.

„Commercial Road“

(Kaubandustee)

Rab Harling (sünd. 1972)

Suurbritannia, 2009–2010/2022

„Abandon Your Dreams“

(Unusta oma unistused)

Rab Harling (sünd. 1972)

Suurbritannia, 2009–2010/2022

„Abandon Your Dreams“

(Unusta oma unistused)

Rab Harling (sünd. 1972)

Suurbritannia, 2009–2010/2022

„Rue du fort Bourbon, Luxembourg, 1998“

(Fort Bourboni tänav, Luxembourg, 1998)

Jacques Villeglé (sünd. 1926)

Musées de la Ville de Luxembourg

Plakateid kasutatakse info levitamiseks, aga ka harimiseks ja isegi inimestega manipuleerimiseks. Need annavad tunnistust ideede, võimu ja raha nimel peetavast ühiskondlikust võitlusest ning aitavad kodanikel end sotsiaalsetes, kultuurilistes ja poliitilistes küsimustes jõuliselt väljendada. Teisisõnu on plakatid relvad, mida kasutatakse Euroopa ajaloole omastes ideoloogilistes kokkupõrgetes, ning samuti asitõendid, mis peegeldavad hetkeolusid ja annavad tunnistust Euroopa eri vaatenurkade paljususest. Käsitletav teema on oluline nii täiskasvanutele kui ka noortele. See kasvatab meediapädevust ning annab ülevaate avaliku sfääri arengust Euroopas.

Näituse „Kui seinad kõnelevad“ õppematerjal püüab publikut sisuliselt kaasata ja harida ning ühtlasi selgitada ka plakatite konteksti. Räägitakse nii plakatite eesmärgist ja teostusest kui ka nende ajaloolisest kontekstist, tellijatest ja kavandatud sihtrühmadest. Õppeprogrammis võetakse arvesse inimeste eri õpioskusi ja vaatenurki. Näitusel on interaktiivsed osad, mis hõlmavad järgmist.

Seejuures kasutatakse näitusel eksponeeritud plakatitelt laenatud visuaalseid fragmente ja mõeldakse välja loosungeid, et kujundada disainireegleid järgides võimalikult mõjus plakat, mis kuvatakse näituseruumis oleval ekraanil.

Seoste leidmine – külastajad peavad näitusel nähtud plakatid õigesse konteksti paigutama. Plakat tuleb kokku viia selle ajaloolist konteksti kujutava pildi, tellija või kavandatud sihtrühmaga. Nii saavad külastajad mängulisel viisil ajalukku süveneda.

„Seinad kõnelevad, aga mida sinul öelda on?“ on mõeldud Euroopa ajaloo verstapostide esmaseks tutvustamiseks põhikooliõpilastele. Ühtlasi arutatakse selle üle, kas plakatitel kujutatut saab alati usaldada. Nii õpivad noored minevikust pärit pildimaterjali analüüsima. Keskkooliõpilastega saab plakatite vahendusel arutada selliseid Euroopa ajalugu mõjutanud teemasid nagu inimõigused, ränne, Euroopa Parlamendi valimised, konfliktid ning kultuuri- ja spordiüritused.