Back to top

Tänapäeva kangelased – tervishoiutöötajad

Haiglate ja hooldekodude töötajad on COVID-19 pandeemia algusest saadik pidevalt eesliinil töötanud ning paljud neist on kriisis ka elu jätnud. Tihti sellepärast, et neil puudusid kaitsevahendid.

Kangelased

Ajakirjandus, ametiasutused ja inimesed on hakanud õdedest, arstidest ja teistest tervishoiutöötajatest rääkima kui kangelastest. Kriisi ajal ilmusid paljud inimesed õhtuti kell kaheksa akendele ja rõdudele neile plaksutama. Igaõhtusest aplodeerimisest tehtud videod said mitmel pool Euroopas väga populaarseks. Need jäävad kriisiaegsest elust ilmselt ka ühe kõige olulisema mälestusena meelde.

Meditsiinitöötajatest kangelasi ei tänatud ainult pealiskaudsete žestidega. Neid toetati ka reaalselt. Näiteks valmistati haiglatöötajatele süüa (seda tegid nii Michelini tärnidega hinnatud restoranid kui ka vabatahtlikud) ning nii eraisikud kui ka ettevõtted asusid spontaanselt meditsiinilisi kaitserõivaid tootma. Samuti avaldati tänu visuaalselt. Paljudes Euroopa linnades ja külades ilmusid tänavapilti meditsiinitöötajatele suunatud tänusõnad. Küll riputati rõdudele loosungeid, küll kleebiti akendele laste joonistusi.

Õed ja arstid muutusid sõna otseses mõttes praeguse raske aja superkangelasteks ning neid hakati sellistena ka kujutama. Muu hulgas ilmusid avalikku ruumi – eriti Poolas ja Itaalias – neid tunnustavad seinamaalingud, mida ajakirjanikud videote ja fotode kaudu üha edasi levitasid. Rumeenias kujutas üks kommunikatsioonifirma meditsiinitöötajaid aga lausa pühakute ja jumalikena. Seejuures ammutati inspiratsiooni religioossest sümboolikast ning pahandati välja nii mõnigi usujuht.

Hirm

Kuigi meditsiinitöötajaid peetakse kangelasteks ja pühakuteks, kardetakse ja umbusaldatakse neid samal ajal samuti. Ajakirjandusest tuleb välja, et nii mõneski Euroopa riigis on nakkust kartvad inimesed hakanud meditsiinitöötajaid diskrimineerima ja tõrjuma. Õnneks tuli selliste seikade tasakaalustamiseks tihti ette ka toetus- ja solidaarsusavaldusi.

Protest

Meditsiinitöötajad on loomulikult neid toetavatele inimestele tänulikud, kuid samal ajal protesteerisid nad kogu Euroopas kõvasti kaitsevahendite nappuse vastu, sest see jättis nad väga haavatavasse olukorda. Paljud Saksa arstid võtsid eeskuju ühelt Prantsuse kolleegilt ja lasid end alasti pildistada või filmida, sest alastus sümboliseeris nende kaitsetust koroonaviiruse ees.

Protestid juhivad tähelepanu tõsiasjale, et pikemas perspektiivis on äärmiselt oluline investeerida avalikku sektorisse senisest rohkem. See hõlmab ka tervishoidu, mis on sektori üks alustalasid. Tugev sotsiaalkindlustusraamistik ja kindel tervishoiusüsteem olid ju ka sõjajärgse Euroopa põhiideaalid, ehkki riigid läksid nende väljakujundamisel väga erinevat teed. Praegu on nii mõnedki inimesed juba märkinud, et kella kaheksane plaksutuspaus on ju tore küll, aga viimastel aastakümnetel on tervishoiusektori kulutusi arvestatavalt kärbitud. Aga kes meist siis veel meditsiinitöötajate kõrvale edasi jääb, kui pandeemia möödas on?

 

Image credit: “Reconocimiento” (recognition), drawing from the sketchbook “Brief graphic recovery of terms of frequent use during the Sars-Cov-2 epidemic” by Carmela del Casar Ximénez, Spain.

GALLERY