Back to top

Fake for Real

Võltsimise ja võltsingute ajalugu

(OKTOOBER 2020 - OKTOOBER 2021)

Selle näituse teema on võltsimine ja võltsingud läbi aegade – antiikajast tänapäevani. Võltsimisel on pikk ajalooline traditsioon, igast ajastust leiab aga isemoodi võltsinguid. Huvitaval kombel näib inimestel olevat üleüldine kalduvus teatavaid võltsinguid tõeks pidada.

Alustades iidsest tavast kustutada sobimatuks kuulutatud inimeste nimed ametlikest dokumentidest (Damnatio memoriae ehk „mälu needmine“) kuni teaduse, ajaloo ja kunsti võltsimiseni ning nüüdisaegsete võltskaubamärkide ja libauudisteni – näitusel on selle kõige kohta rikkalik valik esemelisi tõendeid, mis pärinevad 20 Euroopa riigi mainekatest muuseumidest.

Vaatajana saate kaasa mõelda ja arutleda, kuidas õigel ja valel vahet teha, saate veenduda kriitilise mõtlemise vajalikkuses. Teile peaksid avanema ajaloolised tõsiolud, mis aitavad selgitada võltsingute sündi, tausta, mõju ja ilmsikstulekut.

VÕIM JA USK

Milllega saab võimu seadustada? Ammustest aegadest saadik on poliitika ja religioon teineteise võimu- ja õigusepürgimusi vastastikku toetanud. Rooma keisrid ülendati jumalateks, paavstid olid ka ilmaliku võimu kandjad, pühakute säilmed andsid pühamutele kaalu ja mainet. Vähimagi veata keiser, ilmeksimatu paavst, ihulikult kohal olev vägev pühak – kõik see on ju natuke liiga hea, et tõsi olla? Õnneks ei pea me mineviku valesid kordama. Vaprad ja uudishimulikud uurijad on tõsiasjad päevavalgele toonud.

MAAILMA MÕISTMINE

Trükipressi leiutamisega algas uus ajastu, kus inimestele kättesaadava informatsiooni hulk paisus enneolematult suureks. Kuid kvantiteet ei aidanud siis ega aita ka praegu kindlustada kvaliteeti – informatsiooni paikapidavust. Kuulsushimulised ja rahaahned tegelased pakkusid uudistejanus publikule kõhklemata valeteavet. Isegi teadusuuringute ajaloost võib leida tahtliku võltsimise näiteid. Võimalus midagi valeks tunnistada ei ole aga teadusliku meetodi puudus, vaid väärt omadus, mis eristab seda teistest maailma mõtestamise süsteemidest.

ÜHENDAMINE JA LAHUTAMINE

Väljamõeldised ja võltsingud olid 18. ja 19. sajandil võimsad etnilise ja rahvusliku identiteedi loomise vahendid. Tõeliste ajalooliste avastustega segatud patriootlikud väljamõeldised tugevdasid rahvuslikke liikumisi kogu Euroopas. Uueaegse riigi loomiseks oli vaja ühist ajalugu, aga ka ühiseid vaenlasi. Ühiskonna patuoinaste tekitamiseks ja hukkamõistmiseks kasutati võltsitud dokumente, vandenõuteooriaid ja õigusemõistmise väänamist, millel olid laastavad ja pikaajalised tagajärjed.

SÕDA

Keegi on kunagi öelnud, et tõde on sõja esimene ohver. Tõsi on, et sõjas võetakse appi ka vale ja pettus. Teise maailmasõja ajal muutus kogu Euroopa lahinguväljaks ning valikul, keda usaldada ja keda mitte, olid tihti elumääravad tagajärjed. Totalitaarsete režiimide varjatud ja valgeks räägitud kuritegude kohta tõe väljaselgitamine jäi sõjajärgsete aastakümnete ülesandeks.

VÕLTS JA TULULIK

Tahtmine kasu lõigata on läbi ajaloo olnud üks peamisi võltsingute tegemise põhjusi. Kunstiteoseid, luksuskaupu, laiatarbekaupu ja raha võltsitakse just rahalise kasu saamiseks. Võltsitakse seda, mida paljud inimesed väga endale tahaksid, näiteks Hollandi vanade meistrite maale või Louis Vuittoni firma käekotte. Sellest on saanud tänase globaliseerunud tarbimisühiskonna oluline koostisosa. Kuid võltsingute menu tõendab ka inimese täitmatut tahtmist osta ikka „rohkem, odavamalt ja uuemat“, nagu tõendab Tšehhi eksperiment „Tšehhi unelm“ („Český sen“) ja sellest tehtud samanimeline dokumentaalfilm.

KAS TÕEJÄRGNE AJASTU?

Sõnaühendiga „tõejärgne ühiskond“ iseloomustatakse kultuuri, kus avalikku arvamust kujundavad pigem emotsioon ja isiklikud veendumused kui faktid. Selle kõige ilmsemaks tunnusjooneks loetakse sageli valeuudiseid.

Valeuudised ei ole aga mingile konkreetsele ajajärgule ainuomane nähtus. Praeguse olukorra eripära seisneb ainult selles, et tänased moodsad sidevahendid, eelkõige internet, võimaldavad sedalaadi teabe kiiret levikut ja levitamist üle maailma. Lugematutest eri allikatest pärit informatsiooni ülikülluse tõttu on sageli raske kindlaks teha, mis on õige, mis vale ja kas allikas on usaldusväärne.

Õnneks ei ole see siiski päris võimatu. Fakte aitavad väljamõeldisest eristada ja keerukates maailma asjades orienteeruda kriitiline meel, esmamuljes kahtlemine, teadlikkus omaenda eelarvamustest ja teabeallika tõsiseltvõetavuse kindlakstegemine.