Ajalooline hetk: COVID-19 pandeemia jäädvustamine
Üleeuroopalise pandeemia jäädvustamine
2020. aasta alguses hakkas Euroopa Ajaloo Maja koguma materjali elu kohta COVID-19 pandeemiaga võitlevas Euroopas, pöörates erilist tähelepanu solidaarsusele, lootusele ja ühtsustunde tekitamisele. Allpool näetegi valikut Euroopa Ajaloo Majale kogutud ja kingitud dokumentidest ja esemetest.
Osa neist oli 2020. aasta juunist detsembrini eksponeeritud ka Euroopa Ajaloo Majas kohapeal.
Vikerkaareloosungid „Kõik saab korda“
Itaalias levisid pandeemia alguses kulutulena optimistlikud vikerkaareloosungid sõnumiga „andrà tutto bene“ ehk „kõik saab korda“. Neid riputati akendele ja rõdudele ning nende eesmärk oli tuletada raskel ajal meelde, kui tähtis on kokku hoida ja mitte lootust kaotada. Samalaadsed üleskutsed said pandeemia puhkedes populaarseks ka Hiinas. Seal kasutati kantonikeelset sõna „jiayou“, mis tõlgituna tähendab „ära anna alla“.
Itaaliast levisid vikerkaareloosungid üle terve Euroopa ning need viivad kõigi mõtted siiani koroonapandeemiale.
Lõuna-Itaalias Ebolis elava perekonna vikerkaareloosung kirjaga „andrà tutto bene“ ehk „kõik saab korda“, 11. märts 2020.
9-aastase Smaranda vikerkaareloosung laulusõnadega „I see your true colours shining through“ tema kodu aknal Ühendkuningriigis Bournemouthis, 3. aprill 2020. © Ana-Maria Rampelt
Belgias Brüsselis Schaerbeeki kooli nr 16 seinale kinnitatud loosung „tout ira bien“ ehk „kõik saab korda“, mai 2020.
Baia Mare haiglale Rumeenias tuli appi ülikooli UTC-N – CUNBM teadusuuringute ja koolituskeskus, mille vabatahtlikud kogusid raha 310 vikerkaareloosungiga kaunistatud kaitsemaski valmistamiseks ja kahe ventilaatori soetamiseks.
Brüsselis elava Ungari–Itaalia perekonna vikerkaareloosung oli väljas veebruarist juunini 2020.
Pandeemia ja piirid
Kõige rohkem mõjutas karantiin liikumisvabadust. Unustatud piirid taastati ja paljud eurooplased jäid perest kaugele lõksu. Piirilinnade elanikud reageerisid liikumisvabaduse piiramisele loominguliselt – kunsti ja vaikiva protesti abil.
2020. aasta märtsi keskel kerkis Saksa linna Konstanzi ja Šveitsi linna Kreuzlingeni vahelisele ühisele järveäärsele rohealale metallist piirdeaed. Peagi hakati aga piiri sulgemise vastu vaikivalt protestima. Kõik, keda piiri sulgemine mõjutas või kes tahtsid selle vastu solidaarsusest meelt avaldada, võisid selle juurde viia mõne meene – foto, kirja, tabaluku või midagi muud. Korraldajate ainus tingimus oli, et viidaks üksnes positiivsust äratavaid asju, mitte prügi ega midagi provotseerivat.
Poola-Tšehhi piirile tekkinud loosung „Stýská se mi po tobě Čechu“ („Igatsen sind, tšehh“)
20. märtsil 2020 toimus Poola ja Tšehhi piiril spontaanne meeleavaldus. Piirivalve lõikas teineteisest ära Olza jõe kallastel asuvad Cieszyni ja Český Těšíni naaberlinnad. Selle peale tõid aga nii poolakad kui ka tšehhid piirijõe kallastele loosungid, milles väljendasid igatsust naabrite järele.
Põhiõigused karantiini ajal
Kõikjal Euroopas kehtestatud liikumispiirangute tõttu piirati mõnikord ka põhiõigusi. Siiski ei lasknud inimesed end vaigistada.
2020. aasta aprillis pidi Poolas hääletatama seaduse üle, mis oleks muutnud abordi ja seksuaalhariduse seadusevastaseks. Poola naiste õiguste kaitsjad ei saanud karantiini tõttu oma sümboliks kujunenud mustade vihmavarjudega tänavatele koguneda. Selle asemel võtsid nad kohad sisse hoopis supermarketi järjekorras, sest see oli ainus avalik koht, kus mitu inimest võis korraga koos viibida. Teised kinnitasid mustad vihmavarjud või plakatid oma rõdudele ja akendele. Abordivastase seaduse hääletus lükatigi lõpuks edasi.
Kingitud Euroopa Ajaloo Majale Brüsselis.
Täkkeid täis pott, mille abil avaldati 2020. aasta mais meelt liikumispiirangute vastu Hispaanias Madridis.
Loominguline lähenemine
Paljud kasutasid liikumispiirangute aega loometegevuseks ja kunsti nautimiseks. Lapsed ja täiskasvanud väljendasid oma tundeid küll joonistuste või luuletuste, küll muusika kaudu. Igapäevaelu jäädvustati nii kooliülesannete kui ka õppeprojektide jaoks, samuti otsiti loomingulisi viise oma sõprade ja pereliikmete toetamiseks.
„SARS-CoV-2 epideemia ajal kasutatavate kõige tavapärasemate terminite visuaalne sõnastik“, Carmela del Casar Ximénez, märts–mai 2020, Madrid, Hispaania.
„Kõige tavapärasemad COVID-19 põhjustatud haigussümptomid on õhupuudus ja hingamisraskused ning lisaks sellele lämmatab see haigus ka elu paljud teised tahud. Enamikus Euroopa riikides piirati koroonakriisi ajal mitmeid põhiseadusega tagatud inimõigusi ning nii võeti tuhandetelt kodanikelt sotsiaalne hingamisruum.“ - Anna Vasof
Koroona, koroona, me desome käsi
ja teame, see kõik on Hiinamaalt pärit.
Koroona, koroona, sa palvetes kõigis,
me istume kodus, täiesti pigis.
Koroona, koroona, ainult arst meid aitab,
ta isetu, julge ja kõikse vapram!
Koroona, koroona, me peseme käsi,
kuid loodame peagi kallistust päris.
Koroonaviirusele on pähe joonistatud kroon, sest itaalia keeles tähendab sõna „corona“ krooni.
Londonis elav šveitslanna Sara Roloff pidas oma koroonakogemuse kohta päevikut. Selle pildi joonistasid Sarale tema Belgia sõbra pojad Leon (9) ja Felix (6), et ta mingil juhul alla ei annaks. Hiljem selgitati selle pildi ja Sara kogemuste abil nii mõnelegi lapsele ja muidu huvilisele, mis see viirus täpsemalt on ning kuidas samas paadis olevaid lähedasi aidata ja lohutada.
Kingitud Euroopa Ajaloo Majale Brüsselis.
Tänapäeva kangelased – tervishoiutöötajad
Tervishoiutöötajad on COVID-19 pandeemia algusest saadik pidevalt eesliinil töötanud ning paljud neist on kriisis ka elu jätnud. Tihti sellepärast, et neil puudusid kaitsevahendid. Õdedest ja arstidest on seetõttu hakatud rääkima kui meie aja superkangelastest.
Rumeenias kujutas üks kommunikatsioonifirma meditsiinitöötajaid lausa pühakute ja jumalatena. Seejuures ammutati inspiratsiooni religioossest sümboolikast ning pahandati välja nii mõnigi usujuht.
Meditsiinitöötajaid peetakse kangelasteks ja pühakuteks, samal ajal neid aga ka kardetakse ja umbusaldatakse. Ajakirjandusest tuleb välja, et nii mõneski Euroopa riigis on nakkust kartvad inimesed, näiteks naabrid, meditsiinitöötajaid diskrimineerinud ja isegi rünnanud. Õnneks tuli selliste seikade tasakaalustamiseks tihti ette ka toetus- ja solidaarsusavaldusi.
Kingitud Euroopa Ajaloo Majale Brüsselis.
Meditsiinitöötajaid peetakse kangelasteks ja pühakuteks, samal ajal neid aga ka kardetakse ja umbusaldatakse. Ajakirjandusest tuleb välja, et nii mõneski Euroopa riigis on nakkust kartvad inimesed, näiteks naabrid, meditsiinitöötajaid diskrimineerinud ja isegi rünnanud. Õnneks tuli selliste seikade tasakaalustamiseks tihti ette ka toetus- ja solidaarsusavaldusi.
Kingitud Euroopa Ajaloo Majale Brüsselis.
Meditsiinitöötajad on loomulikult toetajatele tänulikud, kuid nad on ka kogu Euroopas protesteerinud kaitsevahendite nappuse vastu, mis jättis nad väga haavatavasse olukorda.
Kingitud Euroopa Ajaloo Majale Brüsselis.
Ehtne solidaarsus
COVID-19 kriisi algus jääb eelkõige meelde kaitsevahendite nappuse poolest. Neid ei jagunud meditsiinitöötajatelegi, mis siis veel tavainimestest rääkida. Maskide, kaitserõivaste ja muude vahendite puudumine põhjustas paljudes Euroopa riikides kurbi sündmusi. Kõikjal leidus aga ka abivalmis vabatahtlikke, kellel ei olnud kahju ajast ja vaevast, et aidata olukord võimalikult kiiresti lahendada.
Kaitsevahendite nappus sundis kodanikud kõikjal Euroopas tegudele. Kui meditsiinitarbeid alates kaitsevarustusest kuni elupäästvate hingamisaparaatideni nappis, tulid appi 3D‑printerite omanikud, kes asusid kohapeal tootma vajalikke odavaid vahendeid, mille abil päästeti inimelusid. Inimesed on pandeemia vastu kõikjal solidaarselt, abivalmilt ja loominguliselt välja astunud.
Kui meditsiinitarbeid nappis, tulid appi 3D‑printerite omanikud, kes asusid kohapeal tootma vajalikke odavaid vahendeid, mis seejärel kiiresti meditsiinitöötajateni toimetati.
Bulgaaria disainistuudio Love 2 Design lõi kaasa algatuses #ЗАДОБРОТО (#THEGOOD). Paljud entusiastlikud 3D‑printerite omanikud aitasid toota eesliinil töötavatele meedikutele visiire.
Kingitud Euroopa Ajaloo Majale Brüsselis.
Nii meditsiinitöötajatel kui ka teistel eesliinitöötajatel, näiteks hooldekodude personalil, nappis kaitserõivaid. Neile tulid aga appi vajalike oskustega vabatahtlikud, kes valmistasid neile selliseid rõivaid tihti hulgi.
Näiteks hakkasid vabatahtlikud kaitserõivaid õmblema Madridis. Kaasalööjaid oli palju, nende seas ka hulk eakaid, kellel oli kodus õmblusmasin ja kes tahtsid aidata. Koordineeritult õmmeldud südamekujulise logoga kaitserõivad jagati haiglatele, politseijaoskondadele, tuletõrjujatele ja riigiasutuste töötajatele.
Kingitud Euroopa Ajaloo Majale Brüsselis.
Nii meditsiinitöötajatel kui ka teistel eesliinitöötajatel, näiteks hooldekodude personalil, nappis kaitserõivaid. Neile tulid aga appi vajalike oskustega vabatahtlikud, kes valmistasid neile selliseid rõivaid tihti hulgi.
Näiteks hakkasid vabatahtlikud kaitserõivaid õmblema Madridis. Kaasalööjaid oli palju, nende seas ka hulk eakaid, kellel oli kodus õmblusmasin ja kes tahtsid aidata. Koordineeritult õmmeldud südamekujulise logoga kaitserõivad jagati haiglatele, politseijaoskondadele, tuletõrjujatele ja riigiasutuste töötajatele.
Kingitud Euroopa Ajaloo Majale Brüsselis.
COVID-19 patsiente ravivatel haiglatöötjatel oli kõikjal hädasti tarvis meditsiinilisi kaitsemaske, mida aga nappis. Seetõttu asusid vabatahtlikud mitmes Euroopa riigis omal algatusel ja solidaarsuse vaimus nii endale kui ka teistele riidest maske õmblema. Isetehtud maskide mõttekuse kohta liikus vastukäivaid jutte, kuid amatöörleidurid mõtlesid neile välja mitmesuguseid filtreid, mis muutsid maskid tunduvalt tõhusamaks.
Kingitakse Brüsselis asuvale Euroopa Ajaloo Majale.
Pandemic Soundscapes
How did Europe sound during the coronavirus pandemic? What connects the lockdown experience across the continent? This sound composition created by Mara Maracinescu features 21 distinct recordings from 17 European countries, made between March and May 2020 during the first European COVID-19 lockdown.
The main purpose of the research and resulting composition was to trace the impact of the lockdown on European soundscapes: new rituals or types of gathering that appeared; changes in the ambient soundscape, due to lower traffic, or the amplified presence of the State’s voice, for example through loudspeakers.
"Pandemic Soundscapes"
Sounds across Europe during the coronavirus pandemic